Funderbeam: Töötaja välismaalt? Kindlasti!

Käesolevas artiklite sarjas toome teieni Eesti personalijuhtide kogemusi välisvärbamisega. Artiklite sarja koordineerib Work in Estonia (www.workinestonia.com). Kui soovid teavitust uue artikli ilmumisest, siis liitu Work in Estonia tööandjate jaoks mõeldud uudiskirjaga siin.

Funderbeam: Töötaja välismaalt? Kindlasti!

Funderbeam on algusest peale olnud rahvusvaheline organisatsioon. Kuivõrd tegemist on innovaatilise tehnoloogiavaldkonna ettevõttega, siis tahan välja tuua, et Funderbeami värbamiskogemus piirneb hästi haritud valdkonna spetsialistidega. Kui meie esimesed mitte-eestlastest töötajad olid nn mugavad värbamised juba Eestis elavate ja siin õppivate tudengite näol, siis aja möödudes oleme rikastanud oma meeskonda inimestega igast maailma nurgast – Ameerikast Austraaliani ning Taanist Türgini. Võin väita, et meie välismaalastest töökaaslaste toomisest oleme võitnud nii meie ise indiviididena, meie organisatsioon tervikuna, kui ka meie riik üldisemalt.

Mida meeles pidada välisriigist värbamiste puhul?

1.  Tee selgeks inimese motivatsioon Sinu ettevõttesse ja üldisemalt Eestisse tulemiseks. Kui Sina oled kindel tema taustas, teadmistes, oskustes ja eesmärgis, aitab ka riik tema siiajõudmisele parimal moel kaasa.
2. Mõtle oma organisatsioonile ja selle sisekultuurile, olemasolevatele töötajatele. Kas uus inimene sobib teie väärtustega? Teistsuguse komberuumiga harjunud inimestele võib Eesti või Sinu ettevõtte sisekliima, suhtlemismaneerid või naljad olla harjumatud või lausa vastuvõetamatud. Võta tavapärasest värbamisest rohkem aega kandidaadiga tutvumiseks ja tema tundmaõppimiseks.
3. Enne lõplikku värbamisotsuse tegemist võta kindlasti aega tutvustamaks potentsiaalsele uuele töötajale Eestit, siinset elu, kultuuri ja põhiväärtusi. Veendu, et see, mis Sa räägid, meeldib kuulajale. Ära eelda, et kõik teavad Eestit ja Sinu ettevõtet läbi ja lõhki.
4. Uue töötaja tulek on muutuseks kõigile osapooltele. Välisriigist tulles võtab kohanemine rohkem aega – lisaks tööle ja meeskonnale on uus ka ilm, keel, kodu, poed ja toit. Ole valmis inimest aitama ja toetama ka väljaspool töökohta ja -aega.
5. Arvesta, et esimeste välisvärbamiste puhul kulub aega, aga see tasub investeerimist ja iga korraga läheb protsess sujuvamaks. Mul võttis esimeste värbamiste puhul mitu päeva aega (muidugi tegin ka teisi asju neil päevadel), et esitada PPA jaoks õigeid dokumente, suheldes samal ajal töötajaga ja täites vajalikke avaldusi. Esimeste välismaalastega käisin ise PPA esinduses kaasas või olen rippunud telefonitoru otsas, kui töötaja seal kohapeal teenindajaga keelehätta jääb. Iga korraga läheb kiiremini.

Kogu seadustest tulenev tegevus on tegelikult lihtsalt lahtiseletatuna Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodulehel, seetõttu ma seda üle kordama ei hakka (https://www.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/). Lisaks tahan välja tuua mõned täiendavad ettevalmistavad mõttepunktid:

• Millisest riigist töötaja tuleb? Kolmandate riikide kodanikele kehtivad võrreldes EL kodanikega täiendavad nõuded.
• Hakka riigiga (PPA-ga) suhtlema nii varajases faasis kui võimalik. Veidi on tegemist küll “nokk-kinni-saba-lahti”-olukorraga, kuid mida varem saab tulevase töötajaga tööleasumises kokkulepped sõlmitud, seda lihtsam on vormistada dokumente riigi jaoks.
• Tea oma õigusi. Kas Sinu ettevõte on ehk iduettevõtete nimekirjas, mis lihtsustab spetsialistide värbamist?

Kokkuvõtlikult: tunneta vastutust välismaalase Eestisse toomise eest. Ta loodab Sinule nii heas kui halvas. Ka Eesti riik loodab Sinule, ehk töölekutsujal on reaalne vastutus tagada oma töötajatele töö, tasu ja muu inimväärse elu juurde kuuluv.
Kuidas aga aidata välismaalasest töötajat organisatsiooni ning Eestisse sisse elada? See on juba järgmise loo teema, kuna väärib võrdselt tähelepanu värbamise protsessiga.

 

Autor: Dagmar Vlassov, Funderbeami HR-juht